See algab hommikuga.
Hommikud Namiibias on külmad ning hommikusöögid mahukad.
Londinigi külalistemaja omanik Alex on uskumatult külalislahke, loopides nõuandeid
vasakule ja paremale (’You know what to do when you meet a lion? You grab a
knife and cut the person next to you, then run like hell’). Hüvastijätul soovib
meile suurepärast Aafrika seiklust ning et kui me peale oma ringreisi uuesti
tema juurde maandume (viimasel päeval enne tagasilendu), siis soovib ta
detailset ülevaadet. Surume kätt ja jääme ootama oma transporti rendiauto
juurde.
Üllatavalt saabub autorendipoiss enam-vähem kell üheksa ning
kärutab meid mööda Windhoeki hommikusi tänavaid meie auto juurde.
Autoks on meil särama löödud beež Toyota Hilux, millel on ära õlitatud põrkeraud ja rehvid. Lisaks on autole külge poogitud laagrivarustus, mis lahtiseletatult tähendab, et auto katusel on kaks telki, mida on võimalik üsna lihtsalt lahti tõmmata ning kuhu on seejärel võimalik redeliga ronida. Peaks pakkuma natukene kaitset erinevate näljaste Aafrika loomade vastu. Samuti on komplektis magamiskotid, neli tooli, laud, gaasipõleti, grillimisasjad, toidunõud ja muud vajalikku. Külmutuskapp samuti.
![]() |
Windhoeki üks peatänavaid. Vasakul on turistilõks. Poolalasti himbadega. |
Autoks on meil särama löödud beež Toyota Hilux, millel on ära õlitatud põrkeraud ja rehvid. Lisaks on autole külge poogitud laagrivarustus, mis lahtiseletatult tähendab, et auto katusel on kaks telki, mida on võimalik üsna lihtsalt lahti tõmmata ning kuhu on seejärel võimalik redeliga ronida. Peaks pakkuma natukene kaitset erinevate näljaste Aafrika loomade vastu. Samuti on komplektis magamiskotid, neli tooli, laud, gaasipõleti, grillimisasjad, toidunõud ja muud vajalikku. Külmutuskapp samuti.
Meiega tegeleb kohalik rõõmsameelne valge tüüp, pärit
LAVist, abiellunud sakslasega, kolinud Namiibiasse ning lahutanud.
Rõõmsameelselt ilkudes ja irvitades määrib ta meile ilma igasuguste
pingutusteta kaasa miljon erinevat
kindlustust ning viib autot üle vaatama.
’…and if you see that you are going to run over an animal,
don’t try to avoid it. Just hit it or you’ll turn your car over. Then, if you
need meat, you can grab a knife and cut some. Or you can just throw the corpse
in your car and bring it back to us and we’ll pay you for it.’
H: ’If we come back with 6 antelopes in our car, will you
buy them all?’
Tüüp: ’Of course, we can even give you discount .’
Raadiot üle vaadates:
Raul: ’Oh, you don’t have USB in your radio to plug our
iPods in or any other options for additional equipment?’
Tüüp: ’THIS IS AFRICA’
Peale natukest siblimist-sebimist viskavad kohalikud mustad
poisid meie tavaari autosse ja sõit võib alata.
Rooli läheb esimesena K., kes Namiibia vasakpoolses liikluses
meeleheitlikult orienteeruda püüdes ajab jätkusuutlikult segamini suunatuld
ning kojamehi. Lähimasse kaubanduskeskusesse saabume konkurentsitult kõige
puhtama esiklaasiga kogu Windhoekis.
Hankinud poest piisavalt varustust ja toitu järgnevaks
sajaks aastaks ning laadinud selle auto peale, on aeg suunduda sinise
silmapiiri poole.
Natuke linnast väljapoole sõites saab selgeks, et sinine on see enamasti savannitulekahjudest tekkinud põlengusuitsu tõttu.
K. maadleb autoga, raul timmib erinevaid kohalikke raadiojaamu ning püüab mõista GPSi, mis ajab mingit jama. Mida edasi, seda enam hakkame kohtama ka loomi – kord sebib tee ääres kari tüügassigu, siis põrnitseb eemalt gasell, natuke edasi on terve punt ahve ennast sisse seadnud.
Natuke linnast väljapoole sõites saab selgeks, et sinine on see enamasti savannitulekahjudest tekkinud põlengusuitsu tõttu.
K. maadleb autoga, raul timmib erinevaid kohalikke raadiojaamu ning püüab mõista GPSi, mis ajab mingit jama. Mida edasi, seda enam hakkame kohtama ka loomi – kord sebib tee ääres kari tüügassigu, siis põrnitseb eemalt gasell, natuke edasi on terve punt ahve ennast sisse seadnud.
Võttes arvesse seda, et me veel ei oska autoga päris hästi
ringi käia, on esimene päev planeeritud üsna lühikeseks – lõpetame selle
Buschweld Rest Campis, natuke Outjost eemal, läbisõit kusagil 320 kilomeetrit
mööda suurepärast asfaltteed.
Laagri ülespanek võtab arvatud paari tunni asemel umbes viisteist minutit, mille järel saab teha tutvust laagrielu rõõmudega nagu gaasipõletil tee ja makaronide keetmine.
Kusagile sinna vahele mahub ka kiire jalutuskäik mööda mäenõlva, sealt Outjost ja kohalikest taimedest metsiku koguse piltide tegemine ja muud asjad, mis Aafrikale omased, näiteks ehmatamine selle peale, kui geko sul üle varvaste jookseb.
Geko, kes on kindlasti sugulane sellega, kes püüdis natuke häbelikult rauli varvastega sooje suhteid luua. |
Vaade, millega Namiibias sai kiiresti tuttavaks - silmapiiri poole suunduv tee. |
Suunaviitadest ei saanud me lõpuni aru. Kord näitasid need edasi, kord tagasi ja mõnikord teravate okastega võssa. Enamasti võssa. |
Vahepeal tulevad meie laagrit kaema ka paar imepisikest
kohalikku sõralist, kes ristitakse tikitikideks ja keda A. kamandab
autoriteetselt kajava häälega lähemale. Tikitikid ei tee kuulmagi ning edaspidi
krabistavad nad võsas turvaliselt A. hääleulatusest väljas.
![]() |
Traditsiooniline aafrikapärane õhtusöök - pasta bolognese vabas õhus fallosekujulise taskulambi valguses. Pildilt on puudu tikitikid, mõistetavatel põhjustel (A.). |
Kusagil kella üheksa paiku õhtul tundub olevat ütlemata
mõistlik magamiskotid lahti rullida ja ära auto katusel olevatesse telkidesse
magama pugeda. Kuna Aafrikas on ütlemata soe, siis ei viitsi telgi katet keegi
kinni panna ning soojast ja Aafrika ööhelidega täidetud maailmast jääb meid
eraldama üksnes moskiitovõrk.
No comments:
Post a Comment